Linda reisijad kohtuvad Eesti konsuli Ernst Jaaksoniga, kes on ainus lipsuga mees pildil. Jaaksoni diplomaadikarjäär oli alanud juba iseseisvas Eestis ning ta jätkas oma riigi esindamist kogu pika nõukogude okupatsiooni vältel, hoides nii alal Eesti Vabariigi järjepidevust. 1991. aastal sai temast Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides.

LINDA

Kapten Valter Rulli juhitud Linda jõudis pärast 83 päeva kestnud merereisi Miamisse 20. septembril 1946, pardal 18 eestlasest põgenikku. Reisija Otto Ellik (44) oli Biskaia lahes möllanud tormis murdnud kolm selgroolüli ja saanud ravi Madeiral. New York Daily News teavitas, et Miamisse jõudes tundis Ellik end juba hästi.

Põgenike vastuvõtt Ameerikas

Mitte ühelgi Indanda, Brilli ja Linda reisijaist polnud USA viisat, mis tähendas seda, et neid kõiki ähvardas maalt väljasaatmine, kui nende vett ja vilet näinud laevad said parandatud. Kuna kolm laeva olid saabunud praktiliselt ühel ajal, käsitlesid USA võimud 48 põgenikku ühe grupina.

1946. aasta 20. novembri Miami News kirjutab pulmakellade helisemisest Eesti põgenikele.

Kohalike kirikumeeste, Gesu katoliku kiriku preestri James Loeffleri ja Biscayne’i luteri kiriku pastori William C. Wahli, abiga kirjutasid põgenikud palvekirju, muuhulgas ka president Harry S. Trumanile.

Pärast seda, kui kohalikud ajalehed olid nende pikki merereise detailselt kirjeldanud, kasvas tuntavalt ka avalik poolehoid. 25. oktoobril 1946 avaldas New York Times juhtkirja, milles kutsus Ameerika avalikkust toetama “neid vastupidavaid ja leidlikke inimesi, kes oma pisikestes paatides võitlesid keset ookeani vapralt tormidega, sest nad unistasid Ameerikast kui turvalisest ja sõbralikust varjupaigast, kus iga inimene on vaba.”

Kohalik ajaleht kirjutas ka sellest, et kolmelt korraga Ameerikasse jõudnud laevalt jõudis viis paari üsna peagi altari ette. Valdimar Tolli kohtus kohe varsti pärast Brilliga maabumist kohaliku sekretäri Ellinor Fleminguga. Ülejäänud paarid olid eestlased, kes ei olnud soovinud abielluda Rootsis, kuna selleks tulnuks küsida luba nõukogude konsulaadist Stockholmis.

Detsembris 1946 otsustas USA ülemkohus, et põgenikud võivad jääda Ameerikasse. USA viisade saamiseks pidid nad siiski reisima aprillis Bahamale, saada sealt ametlikud dokumendid, mis lubasid neid saada naturalisatsiooni korras USA kodanikeks.

Tänukiri annetajatele kolme laeva reisijatelt.

Põgenikud panid kokku kolm nahkköites fotoalbumit, milles oli ülevaade Eesti Vabariigi iseseisvumisest, nende põgenemisest Rootsi, sealsest elust põgenikena ning lõpuks nende reisist üle Atlandi. Need albumid kingiti president Trumanile, Rootsi kuningale Gustav V-le ning Miami katoliku preestrile James Loefflerle. Rootsi läinud albumit hoitakse tänaseni Stockholmi kuninglikus Bernadotte’i raamatukogus.

Teada olevad meeskonnaliiked ja reisijad:

Kapten Valter Rull
Mikhael Koddu
Karin Pärna
Jaan Tamm
Voldemar Talts
Vennad Osvald, Alfred ja Ernst Liin, Osvaldi naine Linda Ehrlich-Liin ja Ella Keidong-Liin
Heinard Henning
Jaan Tamm
Jaan Villo
Helmar Rooding ja Maria
Teo Suster ja Esther Karask-Suster
Aleks Haakman
Otto Ellik