Alused
Amanda enne 1921. aastat
Amanda
Amanda oli üks nendest laevadest, mis peaaegu ei jõudnudki oma sihtpunkti. Puidust kalalaev elas keset Atlandi ookeani üle kolm suurt tormi, mis purustasid ta mootori, rebisid puruks purjed ja tekitasid augu laeva keresse allpool veepiiri.
19. augustil 1949 märkas üks Hispaania alus Halifaxist 800 kilomeetri kaugusel kagus hulpivat laeva ning andis märku USA merepäästealusele Unimak, kes saabus Amandale appi.
Amanda umbes 1943
“Me arvasime, et oleme kadunud,” ütles kapten Jekabs Andersons. “Kui me nägime USA laeva, olime väga rõõmsad.” Unimakil kulus 22 tundi, et pukseerida Amanda poolele teele Halifaxi sadamani. Seal anti Amanda üle Kanada politseilaevale French, mis tõi kuunari Kanadasse kohale.
Pardal olid lätlased ja poolakad, nende hulgas kaheksa naist ja neli last. Kahel naisel oli kohe vaja arstiabi, kuna ühel neist oli haige vastsündinu ning teine vaevles kõhukrampides. Laeval olid selleks hetkeks praktiliselt lõppenud ka vee- ja toiduvarud.
Peteris Gingulis, Edmunds Ozols ja Teodors Deedins olid ostnud kuunari 3. mail 1949 25 000 Rootsi krooni eest. 96-tonnine kalalaev oli ehitatud Rootsis Landskronas 1898. aastal.
Amanda lahkus Göteborgi sadamast 7. juulil 1949. Kuni Assoorideni vedas neil hea ilmaga, kuid siis läks mootor katki. Umbes 800 kilomeetrit läbiti vaid tuule jõul, kuid siis tabas laeva järjest kolm tormi.
Ajaleht Ottawa Citizen avaldas 25. augustil 1949 arvamusartikli, milles toetas põgenike soovi jääda riiki.
20. augustil 1949 kirjutas Stockholms-Tidningen Eestlastele, et Balti “viikingipaat” Amanda oli sattunud raskustesse. 23. augustil andis ajaleht teada, et Amanda oli päästetud. Põgenikud viidi Rockheadi pagulaskeskusesse, kus käsitleti ka veidi aega tagasi maabunud Sarabande reisijate juhtumit.
Meeskond ja reisijad:
- Kapten Jekabs Andersons (32)
- Peteris Gingulis
- Edmunds Ozols
- Teodors Deedins
20. augusti 1949 Stockholms-Tidningen Eestlastele
23. augusti 1949 Stockholms-Tidningen Eestlastele