CAPRY

Capry oli väikseim viikingipaat, mis 1948. aastal Kanadasse jõudis. Tema teekonnast on vähe teada peale selle, et 17-meetrise endise Briti mereväe abilaevaga ületas ookeani 28 inimest, enamik lätlasi ja mõned eestlased. Nende hulgas oli 16 meest, üheksa naist ja kolm beebit. Kapten oli lätlane M. Drezins ja tüürimees oli kogenud meremees A. Vasarins.

“Me kaotasime neis kahes sõjas kõik – esmalt venelastele, ja seejärel sakslastele,” ütles kapten Drezins Montreali ajalehele Gazette 21. augustil 1948. “Nüüd on jälle venelased tagasi. Meile tundub, et hädad alles algavad… Rootsi on tore, aga me ei tundnud end seal turvaliselt.” 

Halifaxis asuvas Kanada Immigratsioonimuuseumis Pier 21 on lätlasest põgeniku Ernests Kraulise kirjeldus sellest merereisist: Capry oli olnud uppunud, kuid siis üles tõstetud ja korda seatud. Metallkiiluga laevale pandi peale 50-hobujõuline diiselmootor, mis oli ookeanireisiks ilmselgelt liiga väike. Paadil oli ka mast ja purjed, kuid neid tema sõnul teekonnal ei kasutatud. 

Capry sõitis Göteborgist välja 1948. aasta 6. juuli hommikul kell 9. Falmouthi Inglismaal jõuti 15. juulil, pärast kolme päeva ja kahe öö pikkust võitlust tormise merega. Nende kõrval olid sadamas mõned Lähis-Idast pärit tanklaevad. Ühe laeva kapten andis Capryle nii palju diiselkütust, kui peale mahtus. 21. juulil võeti kurss Assooride Florese saarele, kuhu jõuti 3. augustil. Kaks päeva hiljem mindi uuesti merele, kuid jäädi tormi kätte Sable’i saare lähedal Vova Scotia osariigi rannikul. 20. augustil saabuti lõpuks Halifaxi. Merereis oli kestnud 46 päeva. 

Kanadasse jõudis alus suurte kahjustustega. Toit oli otsa saanud ja kütust oli järel vaid ühe barreli jagu. Ajaleht Halifax Herald kirjutas, et „pärast Rootsist alanud kuuenädalast reisi 44-tonnisel ja 55-jala pikkusel kuunaril jõudis raskustele vaatamata pärale rühm rõõmsaid ja vapraid eestlasi ja lätlasi.“