Alused
Mõned põgenikepaadid said sadamates vaenuliku vastuvõtu osaliseks. Eeva pidi Madeiralt lahkuma peaaegu ilma vee, toidu ja kütuseta. 1949. aasta 23. jaanuari Välis-Eesti.
eeva
Eeva lahkus Rootsist Helsingborgi sadamast 24. septembril 1948, pardal 22 eestlast ja 15 soomlast. Kaks soomlast, Toivo Kaaria ja Yrjo Haapanen, olid vastavalt mootorlaeva kapten ja omanik.
Juba sadamast väljudes sattus 29-meetrine Eeva tormi kätte ja kaotas Rootsist Taani seilates mõlemad ankrud. Sellest hoolimata jõudis rebenenud purjedega alus oktoobri alguses Inglismaale Doveri sadamasse.
Järgmine etapp reisist viis nad 33 päevaga Madeirale. Enne sinna jõudmist hakkas toidumoon lõppema ning reisijad pidid piirduma vaid kartulite ning poole liitri veega päevas. Küttepuud ning -süsi oli otsa lõppenud ning Haapanenil oli ka raha täiesti otsas, mistõttu panid reisijad Madeiral oma säästud kokku, et osta 750 liitrit kütust ja toitu.
Detsembri alguses jätkas Eeva sõitu Kanaari saarte suunas, kuhu jõuti pärale kolme päevaga. Põgenikke ei võetud seal aga sugugi sõbralikult vastu, ning neil ei lubatud isegi sadamasse siseneda.
Lõpuks õnnestus neil siiski vahetada vintsimootor ning pardal olnud 10-meetrine päästepaat 4000 liitri diiselkütuse ja 45 päeva toidumoona vastu. 10. detsembril asusid nad reisi viimase osana teele Ameerika suunas. Tänu passaattuultele läks ülejäänud reis sujuvalt.
1994. aastal möödus Eestist Rootsi põgenemistest 50 aastat ning Chicago Tribune avaldas sel puhul põhjaliku olemusloo, mis meenutas ka Eeva reisijate saabumist Miamisse.
1949. aasta 23. jaanuari Välis-Eesti ajaleht teavitas Eeva jõulupidustustest:
“Kombe kohaselt tuli veidi viinastanud jõuluvana, siis mõned jõululaulud kohviga ning siis Kanaaridelt pärit odav konjak ning Madeira veinid, serveeritud ilma suupisteteta, et rutem murraks. Nagu kõiges muus, nii ka joomises sammub esirinnas laeva eestlasest 8-liikmeline naispere… Soomlastest laevameeskond ja nende perekonnad peale kapteni ei võta osa reisijate, s.o härrasrahva jõuluvastuvõtust, vaid on pealtvaatajad avatud lastiruumi luukidel nagu amfiteatris ning imestunud vennasrahva “kõrgest kultuurist”.”
11 jaanuaril 1949 said põgenikud Dominikaani Vabariigi rannikul asuvas Puerto Platas sooja vastuvõtu osaliseks. Nende laeva toidu-, joogi- ja kütusevarud said küllaldaselt täiendust ning mootor parandatud. Seda kõike kingitusena Dominikaani Vabariigi presidendi poolt.
Eeva jätkas oma teekonda Miamisse 17. jaanuaril ning jõudis kohale neli päeva hiljem. Enam kui 6000 miili pikk reis oli kestnud 120 päeva. Nagu teistelgi põgenikelaevadel, polnud reisijatel viisasid, mistõttu sisenesid nad Ameerika Ühendriikidesse New Yorkis asuva Ellis Islandi kaudu, kus said lõpuks loa maale minna.
Teadaolevad meeskonnaliikmed ja reisijad:
- Kapten Toivo Kaaria, tema naine Lyzli ja lapsed Reio, Tuoma ja Tauno
- Omanik Yrjo Haapanen, tema naine Ester ja lapsed Seppo, Anna, Timo ja Eira
- Kaisa ja Kalle Sierma
- Matti Viitala
- Arnold Puntsel
- Roland ja Leida Emmus
- Eevald ja Therese Eevola
- Evi Landov
- Linda (Liidia) Kattai
- Valdeko Liivat
- Bernhard(t) Kose
- Johannes Luts
- Rudolf Vooder
- Hermi Bataskov ja tema poeg Peeter
- August ja Alma Tomson
- Maks ja Salme Kersna
- Juhan Umbjärv
- Elmar, Armilda ja Atso Savisaar
- Heino Kiremia
Fotod avaldatud Eesti Meremuuseumi loal.