Alused
Elsa oli 43tonnine kahemastiline jõereisideks ehitatud purjekas.
Elsa
Elsa oli teine laev, mis jõudis 1948. aastal Argentinasse. 28meetrine alus oli ehitatud reisijate veoks jõgedel ja järvedel. Laeva kapten oli lätlane Arvids Bertins ja tema meeskonda kuulus kolm eestlast: Arnold Pakker, Karl Kuus ja Konstantin (Kostja) Rannamäe. 65 reisijast oli 31 samuti Lätist, 12 Poolast, kümme Eestist, kuus Soomest, kaks Leedust ja Saksamaalt, üks ukrainlane ja venelane. Põgenikest 11 olid lapsed.
Eestlasest reisija Daisy Kullamaa-Umnova oli sama aasta veebruaris nõukogude laevalt Karlshamni sadamas maha hüpanud ning sai Rootsi riigilt poliitilise varjupaiga. Paar kuud hiljem avaldas ta rootsikeelse raamatu “Jag flydde från Sovjet” (“Ma põgenesin Nõukogude Liidust”), mis vihastas nõukogude võime. Kuna olukord oli pingeline, võttis ta meeleldi vastu Karl Kuusi pakkumise koos temaga Rootsist lahkuda.
Elsa tegi tee peal peatusi Doveri sadamas Inglismaal, Las Palmases Kanaari saartel ning Cabo Verdes. Põgenike õnneks oli nende Atlandi-ületus üsna rahulik, aga Brasiilia rannikul jäid nad tugeva tormi kätte, kuid suutsid lõpuks siiski maabuda Refice’i sadamas. Järgmine peatus oli Santose sadamas, kus neile sai osaks soe vastuvõtt Eesti konsuli Brasiilias, Ferdinand Saukase, ning Sao Paulo eesti seltsi poolt.
Elsa jõudis viimaks Buenos Airesesse 13. novembril 1948, kuid tolliametnikud ei lubanud reisijaid maale enne 27. novembrit. Sel päeval tähistas kohalik eesti selts väliseesti päeva ning põgenikud liitusid rõõmsalt oma kaasmaalastega pidustustes.
Elsa reisijate seas oli ka Daisy Kullamaa-Umnova, kes oli Rootsis avaldanud nõukogude võime ärritava raamatu “Ma põgenesin Nõukogude Liidust”.
Teada olevad meeskonnaliimed ja reisijad:
- Kapten Arvids Bertins
- Arnold Pakker
- Karl Kuus
- Konstantin (Kostja) Rannamäe
- Daisy Kullamaa-Umnova
Fotod avaldatud Eesti Meremuuseumi loal.
Elsa jõudis Brasiiliasse pärast kolmekuist merereisi ning jätkas pärast lühikest peatust teekonda Argentinasse, kirjutas USA väljaanne Monticello Herald Journal 24. novembril 1948.