Alused

Eesti põgenikel oli osades teele jäänud sadamates raskusi selgitamisega, et nad ei ole kommunistid, kirjutas Välis-Eesti 16. novembril 1947. 

Elvi

17. septembril 1946 lahkus kapten Voldemar Veskimeisteri juhitud Elvi Göteborgi, plaaniga sõita Kaplinna Lõuna-Aafrikas. Reisijate hulgas oli 12 meest ja kuus naist – 12 eestlast, kolm rootslast, lätlane, taanlane ja hollandlane.

Endine Saksa saatkonna sõjandusatašee Rootsis, sakslane Peter Riedel, oli pardale tulnud Rootsis võetud valenimega. Väidetavalt oli Riedel liitlasriikidele väljaandmist oodates vanglast põgenenud. 

Elvi kohta on samuti infot vähe, kuid ajaleheartiklitest saab teada, et hiljem Dagmari reisi Lõuna-Aafrikasse korraldanud Jüri Kaudla ostis selle laeva 1946. aastal. Elvi oli umbes 15-meetrine ja kuni 25 tonni kaaluv 50-hobujõulise mootoriga alus. 

Elvi peatus Taanis, Hollandis, Doveris Inglismaal, Biarritzis Prantsusmaal ning Coruñas Hispaanias. Viimases külastas neid üks kohalik reporter, kellele üks veidi hispaania keelt kõnelenud reisija selgitas, et põgenikud said toidu eest maksta tänu pardal olnud kuulsate muusikute kontsertidele, sh toimus üks neist sealsamas Coruñas ühes kasiinos. Elvi plaanis sõita mööda Euroopa läänerannikut lõunasse, peatudes Vigos, Lissabonis, Cadizis, Casablancas ja Las Palmases Kanaari saartel teekonnal Lõuna-Aafrika alumisse tippu. 

Lissabonis ei lubatud Elvit kai äärde, kuid ometi õnnestus meeskonnal hankida puhast vett. Mootori jahutamiseks vajaliku vee pärast pidi laev tegema järgmise peatuse Safis, tollases prantsuse koloonias Marokos. Seal hoiti laeva neli päeva kinni ja reisijad toimetati kohalikku politseijaoskonda, kus kõik peale rootslaste karmilt üle kuulati. Eriti julmalt koheldi eestlasi, ning neli meest, sh kapten ja hr Riedel toimetati Casablancasse. Ülejäänud reisijad järgnesid neile meritsi Elvi pardal, kust neil ei lubatud kuus nädalat jutti maale, kuni neil lõppes toidumoon. Lõpuks anti neile elamis- ja tööload ning lubati lahkuda.

Üheksa reisijat otsustasid jätkata teekonda Las Palmasesse, kus laeva jõud ka rauges. Üks kohalik apteeker ostis laeva vraki 1947. aastal ja pärast pardal toimunud plahvatust laev uppus. 

Elvi lahkumise järel lasti kõik Casablancas kinni peetud mehed peale Riedeli vabaks, tal õnnestus mingil hetkel siiski taas põgeneda ning ta jõudis lõpuks Venezuela kaudu Ameerika Ühendriikidesse. Mõned põgenikud pöördusid aga tagasi Rootsi, sellal kui teised jätkasid teekonda kas Lõuna-Aafrikasse või Lõuna-Ameerikasse. Kolm eestlast jõudis lõpuks Kaplinna hoopis Dagmari pardal. 

Teada olevad meeskonnaliikmed ja reisijad: 

  • Kapten Voldemar Veskimeister
  • Peter Nilssen
  • Karlis Kruminš
  • Helge Rosvaenge
  • Peter Riedel