Alused
Inanda peatus Šotimaal.
INANDA
Inanda lahkus Lysekili sadamast Rootsis 30. mail 1946. Laeva juhtis pikamaa meresõidu kapten, Tallinna merekooli vilistlane Feliks Tandre. 60-aastane kalalaev oli 11 meetrit pikk ja selle kokkupanemisel oli metallnaelte asemel kasutatud puidust naagleid. Laeval oli küll ka mootor, kuid kuna nii diiselkütust kui bensiini oli sõjajärgsel ajal raske saada, lootsid meresõitjad nii palju kui võimalik tuule jõule.
Indanda pardal oli 18 eestlast – 11 meest, kuus naist ja üks laps. Teiste hulgas oli ka nimekas fotograaf Donald Koppel, kes kogu teekonda Ameerikasse jäädvustas. Hiljem on ta seda reisi meenutanud ajakirjas Global Estonian:
“Rootsi kuningalt laekunud kiri, milles ta utsitas kõiki Balti põgenikke kodumaale tagasi pöörduma, andis meile küllaga põhjust lahkumiseks. Me teadsime, et ainus asi, mis meid Eestis ootas, oli ühe-otsa-vagun Siberisse.
Et saatust ninapidi vedada, pidime kiiresti tegutsema. 18 meest, naist ja last panid kokku oma napid sõjajärgsed säästud, et osta 11-meetrine kalalaev. Tundus, et meie alus oli päris heas korras: tal oli üsna värske tekk, ühesilindriline mootor ja täiesti toimiv peapuri. ”
Igapäevane eluolu Inanda pardal.
Koppelil ja veel kolmel mehel oli varasem meresõidukogemus, ja sestap tegid nad üheskoos laeva enne pikka sõitu merekindlamaks. Kuna kapten Tandrele meeldis Koppeli kokakunst, pandi tema vastutama ülejäänud reisiseltskonna toitlustamise eest. Kuna merel on toidust aga veelgi tähtsam kaasa võetud vesi, siis täideti kõik pardal olnud anumad veega ning iga reisija päevast veekogust piirati kolme tassini (750 ml).
Inanda reisi algus oli üsna sujuv, kuid juba Norras pidid nad kaheksaks päeva otsima tormivarju Kristiansandi sadamas. Üle Põhjamere kulgedes pidi laev leidma meremiinide vahel turvalise teekonna, kuni jõudis lõpuks Montrose’i sadamasse Šotimaal. Sealt seilas Inanda edasi Aberdeeni ja Invernessi, kust kuninglik merevägi vedas neid slepis läbi kuulsa Loch Nessi järve ja Kaledoonia kanali Fort Williamisse, mis aitas laeval säästa kallist kütust.
Iga reisija päevast veekogust piirati kolme tassini.
19. juunil seilas Inanda lõunasse, üle Iiri mere Swansea’sse, kus õnnestus varuda toidumoona, kuna neid oli juba hoiatatud, et Madeiral võib neid oodata mitte kõige soojem vastuvõtt.
15. juulil jõutigi Funchali sadamasse Madeiral, kus kohtuti esmalt USA kaubalaevaga, mis laadis maha sütt. “Kuna laevameeskond tundis meile südamest kaasa, et pidime oma kodumaalt põgenema, andsid nad meile 20 kilo külmutatud liha tasuta,” meenutas Donald Koppel 1994. antud intervjuus Chicago Tribune’ile.
23. juulil lahkus Inanda Madeiralt, et lasta samadel passaattuultel, mis olid 400 aasta varem viinud Uude Maailma Christopher Columbuse, kanda end Ameerika suunas. Laev jõudis Miami sadamasse 21. augustil, olles teel olnud 83 päeva.
Kuna kellelgi reisijatest ei olnud USA viisat, paluti neil pärast varude täiendamist koheselt maalt lahkuda. Siiski olid piirvalvurid niivõrd mõistlikud inimesed, et laevarahval lubati kohale jääda 60 päevaks. Kui kohalikud kuulsid sadamasse jõudnud meresõitjatest, hakati neile tooma süüa ning üks kohalik ärimees saatis isegi 100-dollarise tsheki ning üks New Yorkis kohale lennanud naine lubas tasuda kuni 10 000-dollarilise kautsjoni.
Kapten Feliks Tandre ütles saabumise päeval ka Miami Daily Newsile:
“Kohalikud piirivalveametnikud on nii lahked ja tahavad väga meid aidata. Mitte nagu nende ametivennad Euroopas. Aga me ei saa minna tagasi Eestisse, mis ka ei juhtuks. Me lihtsalt ei saa.”
Inandaga liitusid Miami sadamas peatselt järgmised põgenikepaadid Brill ja Linda ning piirvalve käsitles kõigi kolme laeva reisijaid kui ühte gruppi. Kuidas neid Ameerikas vastu võeti, loe lähemalt juba Linda peatükist.
Indanda, Brilli ja Linda pardal Miamisse saabunud põgenikke käsitleti ühise seltskonnana ja nii tähistasid nad kõik koos hiljemgi USAsse saabumist.
Teada olevad meeskonnaliikmed ja reisijad:
- Kapten Feliks Tandre ja tema naine Valentine
- Arnold Sillat
- Donald Koppel ja tema naine Herta
- Lembit Vitsur
- Voldemar Kalpus ja tema naine Olli
- Ferdinand Pihel ja tema naine Aino Hanikat-Pihel
- Voldemar Sarik ja tema naine
- Arnold Kägu, tema naine Ludmilla Kagu-Liin ja nende tütar Eha (8)
- Hugo Orumaa
- Helmuth Lelov
- Richard Pallas
- Ellen Sarik
Fotod avaldatud Eesti Meremuuseumi loal.