Alused
Östervåg oli tüüpiline kalalaev.
ÖSTERVÅG
Östervåg oli neljas põgenikepaat, mis Kanadasse jõudis. Ta saabus Halifaxi 22. augustil 1948, vaid kaks päeva pärast Capryt. Kapten Evald Past oli 1924. aastal lõpetanud Tallinna merekooli esimese lennu. Enne teist maailmasõda oli ta Eestis tuntud mereajaloo uurija. 1944. aastal põgenes ta perega Rootsi ja töötas kuni 1947. aastani sealsetel laevadel.
Past ja veel neli eestlast panid 1948. aastal rahad kokku ja ostsid 55 000 Rootsi krooni eest laeva Östervåg. See oli 1890. aastal Inglismaal Grimsbys ehitatud 62-tonnine kalalaev. Laev oli 21,5 meetrit pikk ja 6 meetrit lai ning tal oli kahesilindriline 135-hobujõuline mootor. Östervåg oli sama tüüpi Põhjamere traallaev nagu mõni päev varem Rootsist Uddevallast USA-sse teele asunud viikingipaat Prolific.
Kapten Pastile kuulus Östervågi sajast osakust 29, Toivo Neemrele 20, Jaan Järvele 18, Helmer Mäsakule 18 ja Lembit Jänesele 15 osakut. Pasti juhtimisel hakati laeva reisiks ette valmistama Göteborgist põhjas asuvas Rönnängi sadamas.
28. juuli õhtul kella üheksa paiku asus Östervåg lähedalasuvast Marstrandi sadamast teele pärast seda, kui Rootsi toll oli laeva ametlikult välja vormistanud. Pardal oli 75 põgenikku, neist 38 meest, 22 naist ja 15 lapsed, omakorda 11 olid nooremad kui kuus aastat. 71 reisijat olid eestlased, lisaks oli pardal kolm poolakat ja üks karjalane. 18. augustil Kanada ajalehes Halifax Mail ilmunud artikli kohaselt kasutas meeskond Šotimaale navigeerimiseks „kronomeetrit, kompassi ja vanamoodsat sekstanti“.
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Ut elit tellus, luctus nec ullamcorper mattis, pulvinar dapibus leo.
Ajaleht Halifax Herald avaldas kapten Pastiga reisi ajal ja järel intervjuusid. 3. augustil, kui laev Šotimaal peatus, ütles Past: „Rootsis on palju Eesti põgenikke, kes kibelevad Kanadasse. Seal Venemaa lähedal on liiga palav.“
21. augustil Kanadasse jõudnud, selgitas ta: „Ühe korra nägime venelasi ja ühe korra nägime sakslasi ja me jätsime oma kodud, sest teadsime, et kui sakslased lähevad, tulevad venelased jälle ja see on halb. Venelasi me tunneme.“
Kapten Past oli reisi väga hoolikalt kavandanud. Kartes La Manche’i väinas patrullivaid nõukogude sõjalaevu ja olles kuulnud lugusid röövitud põgenikest, töötas ta välja kaks marsruuti – ametlik läbi La Manche’i väina ja tegelik Šotimaa kaudu, vahepeatusega Stornoways. Kuna Astrid oli samas peatunud vaid paar päeva varem, olid linnarahvas ja linnapea põgenike saatusest teadlikud, võtsid neid kenasti vastu ning pakkusid toitu ja muud abi.
Ajaleht Halifax Herald avaldas kapten Pastiga reisi ajal ja järel intervjuusid. 3. augustil, kui laev Šotimaal peatus, ütles Past: „Rootsis on palju Eesti põgenikke, kes kibelevad Kanadasse. Seal Venemaa lähedal on liiga palav.“
21. augustil Kanadasse jõudnud, selgitas ta: „Ühe korra nägime venelasi ja ühe korra nägime sakslasi ja me jätsime oma kodud, sest teadsime, et kui sakslased lähevad, tulevad venelased jälle ja see on halb. Venelasi me tunneme.“
Kapten Past oli reisi väga hoolikalt kavandanud. Kartes La Manche’i väinas patrullivaid nõukogude sõjalaevu ja olles kuulnud lugusid röövitud põgenikest, töötas ta välja kaks marsruuti – ametlik läbi La Manche’i väina ja tegelik Šotimaa kaudu, vahepeatusega Stornoways. Kuna Astrid oli samas peatunud vaid paar päeva varem, olid linnarahvas ja linnapea põgenike saatusest teadlikud, võtsid neid kenasti vastu ning pakkusid toitu ja muud abi.
Stornoways juhtus ka üks õnnelik kokkusattumus, mis tegi põgenikel hiljem Kanada viisade saamise lihtsamaks. Nimelt oli sealkandis puhkusel Alexander E. Kerr, Halifaxis asuva Dalhousie Ülikooli president. Kui ta sai kuulda viikingipaadist ja selle Kanada-reisi plaanidest tuli ta kohale ja uuris, mismoodi ta võiks abiks olla. Past palus vaid abi Halifaxis maaletulekuks ja Kerr korraldaski selle ära.
Enne väljasõitu tuli Östervågi pardale Briti mereväe inspektor, kes ütles, et laev ei ole nii paljude reisijatega üle Atlandi sõiduks kõlbulik. Ta lubas laeva sadamast välja vaid tingimusel, et pöördutakse tagasi Rootsi. Past oli nõus, kuid kui 5. augustil Stornowayst välja sõideti, pööras ta laevanina läände ja sõit üle ookeani läks lahti.
Kapten Pasti algne plaan oli sõita otse Halifaxi, kuid kuna pardal oli üks väga merehaige mees, kes polnud juba kaheksa päeva söönud, pöörati 17. augustil sisse Saint Johni sadamasse, sest see oli lähemal. Östervåg ületas Atlandi vaid 12 päevaga, vaatamata sellele, et reisi lõpus puhus kõva vastutuul. Merehaige reisija toibus ja laev asus järgmisel päeval uuesti teele. Halifaxi jõuti 22. augustil. Kogu reisile oli kulunud vaid 25 päeva.
Järgmised kaks kuud veetsid põgenikud immigratsioonihoones, kus neile tehti arstlik kontroll ja taustauuringud. 15. oktoobril 1948 anti kümnepäevases vahemikus saabunud laevade Astridi, Atlanta, Capry ja Östervågi reisijatele ametlik luba Kanadas viibida.
Enne Halifaxist lahkumist korraldasid Östervågi ja Capry reisijad 300 osavõtjaga lahkumispeo. Suurem osa eestlastest saabunuid asus hiljem elama Torontosse ja sealne pagulaskogukond hakkas kiiresti kasvama.
Teada olevad meeskonna liikmed ja reisijad:
- Kapten Evald Past
- Toivo Neemre
- Jaan Järv
- Helmer Mäsak
- Lembit Jänes (9 kuud)
- Harr Rommus
- Oskar Viikholm (Wiikholm)
Fotod on avaldatud Eesti Meremuuseumi loal.