Alused
Kapten Albert Rähesson poseerib koos 7-aastase Rein Polliga, kel oli hoolimata noorest east laevas täita tähtis roll kajutipoisina, kirjutas 1949. aasta 2. veebruari Honolulu Advertiser.
Parita
Parita III oli endine USA transpordilaev, mis vedas teise maailmasõja ajal ja järel kaupa. Tegemist ei olnud põgenikelaevaga, ent kogu tema kooskond koosnes eestlastest, kes olid kaotanud oma kodumaa. Laeva kapten oli Albert Rähesson ning ülejäänud pardal viibijad olid 36 meest, kuus naist ja üks seitsmeaastane poiss. 1. veebruaril 1949 jõudis laev ette teatamata Hawaii saarte pealinna Honolulusse, lastiks Jaapanist Kobe linnast peale võetud vanaraud, mille sihtpunktiks oli Philadelphia USA idarannikul. Ajaleht Honolulu Advertiser teavitas, et laeva kooskond oli Eestist lahkunud juba enne sõda ning nad elatusid kauba vedamisest maailma eri paigus olevate sadamate vahel.
Valdav osa Eesti kaubalaevastikust oli sõjas hävinud, ja ka Parita III kuulus Briti laevafirmale, mis opereeris seda Panama lipu all. “[Me oleme] inimesed ilma kodumaata,” ütles Rähesson ajalehes, kus ühtlasi nenditi, et just naised olid nomaadlikust elustiilist üsna tüdinud. Toimetaja Hugh W. Lytle kiitis sama ajalehenumbri juhtkirjas eestlasi, “kes oma leidlikkuses on tekitanud endile sissetuleku, kuigi neil ei ole kodumaad.” Tema sõnul võinuks USA nende sisserändajate vastuvõtmisest vaid võita.
Kaks kuud pärast Honolulust lahkumist jõudis Parita III Baltimore’i Marylandi osariigis. Laevateenistujatele maksti nende palk välja ning laev müüdi uutele omanikele Kreekas. Eestlastele anti kuu aega, et leida uus tööandja või riigist lahkuda, kuid nad haarasid võimalusest end immigrantidena arvele võtta. Mõned neist jäidki Ameerikasse, näiteks Nelly Järg, kes sai alalise elamisloa 1953. aasta põgenike määrusega. Kapten Rähesson ja perekond Polli kolisid aga Kanadasse.
Teada olevad meeskonnaliikmed:
- Kapten Albert Rähesson ja tema naine Emilia
- Emilie Polli ja tema poeg Rein (7)
- Hilda Vaikjärv
- Linda Gabriel
- Helga Uilder
- Nelly Järg
Eesti naiskond Parita pardal.
“Vallandatud õnneseened”: Vaba Eesti Sõna kirjutas 25. juunil 1949, et Parita pardal töötanud inimesed lahkusid laevast Baltimore’is ja palusid USAs asüüli.