Alused
Pärnu alustas teekonda üle ookeani Malmöst Rootsis.
Pärnu
1944. aasta sügisel põgenesid Pärnu Raekülast pärit kalurid koos peredega Rootsi ning sattusid Källviki põgenikelaagrisse. Nad tegutsesid ka seal edukalt kalameestena, kuid ei tundnud end kindlalt, kuna Rootsi valitsus soovitas neil Nõukogude Liidu poolt okupeeritud kodumaale naasta.
Kalurid ühes sugulastega panid rahad kokku ja ostsid 1948. aastal Stockholmist lõunasse jäävast Västervikist 35-meetrise puust miinitraaleri. See 200-tonnine alus (teiste allikate kohaselt 250-tonnine) oli ehitatud 1942. aastal Kanadas. Tal puudus mootor, seepärast telliti Inglismaalt sõjaväe varudest 500-hobujõuline diiselmootor. Laevale pandi nimeks Pärnu ja plaan oli sellega Kanadasse sõita.
Kapten Jakob Suksdorf ja laeva peakompass.
1949. aasta aprilli lõpuks olid ettevalmistused peaaegu lõppenud ning Pärnu hakkas kapten Jakob Suksdorfi juhtimisel Malmösse seilama. Kapten oli pärit Käsmust ning ta oli lõpetanud 1939. aastal Tallinna Merekooli kaugsõidukaptenite klassi. Pardal oli 50 meest, 50 naist ja 54 last. Reisijate hulgas oli 128 eestlast, seitse poolakat, kaheksa ungarlast, viis lätlast ja mõned teiste rahvaste esindajad. Vaid üheksal oli olemas Kanada viisa.
5. mail tegi Pärnu vahepeatuse Rootsi linnas Kalmaris. Järgmine sihtpunkt oli Malmö, kuid teel sinna sai masin viga ja vajas remonti. Londoni dokitööliste streigi tõttu viibis varuosade tarne. Kui laev 20. mail Malmösse jõudis, küsis ajalehe Stockholms-Tidningen Eestlastele reporter kapten Suksdorfilt, mis oli järgmine reisisiht. „Kui jõuame avamerele, siis selgub, milline on parim suund“, ei andnud ta selget vastust. Tõenäoliselt ei soovinud kapten äratada Rootsi võimude ega nõukogude agentide tähelepanu.
16. juulil 1949 asus Pärnu pikale teekonnale üle Atlandi. 1985. aastal antud intervjuus jutustas laeval olnud Siina Kembi: „Merel oli hirmus torm, meie väike laevuke oli rohkem vee all kui lainetel. Suurem osa reisijaist ja isegi mõned meeskonna liikmed jäid merehaigeks“. Tema tollal üheksa-aastane tütar Marje Kembi meenutas, kuidas ta oli närvi ajanud merehaiguse käes kannatavaid täiskasvanuid, kui otse nende nina all sõi. Veel oli tal meeles, kuidas mehed õhku tulistasid, et vaalu eemale peletada ja laeva kergemaks tegemiseks kohvreid üle parda heitsid.
Pärnu on jõudnud Halifaxi Kanadas.
Nova Scotias asuva Sable’i saare lähedal jooksis Pärnu peaaegu madalale, kui põgenikud märkasid saarel metsikuid hobuseid. Pärast 16 päeva ookeanil jõuti 2. augustil Halifaxi. Immigratsiooniametnikud olid varmad täpipealt eeskirju täitma ja andsid viisadeta saabunutele kiiresti käsu maalt lahkuda.
Kaks nädalalt hiljem otsustas Kanada kaevanduste ja ressursside minister Pärnuga saabujatele erandi teha, sest „selle laeva reisijad on peaaegu eranditult eriti soovitavat tüüpi baltlastest immigrandid“. Kogu seltskonda hoiti kuni septembri lõpuni Halifaxis kinni, seejärel anti peaaegu kõigile elamisload.
Mõned põgenikud, sh kapten Suksdorf koos perega, jäidki Halifaxi, kuid ülejäänud asusid elama Torontosse ja Vancouverisse. Perekond Kembi läks samuti Vancouverisse, kuid kuna nad ei olnud Kanada kodanikud, ei tohtinud nad kaluritena töötada. Jakob Kembi ja Theodor Wesik said edukaks hoopis äri- ja elamuehituse vallas.
Veebruaris 1951 müüdi Pärnu kapten E. Jourdainile, kes oli Quebecist pärit hülgepüüdja. Laeva uueks nimeks sai Ungava.
Pärnu reisijad tulemas maale Halifaxis.
Teada olevad meeskonna liikmed ja reisijad:
- Kapten Jakob Suksdorf
- Artemi Väär (Vaer)
- Theodor Wesik ja Meeta
- Eduard Jaani
- Osvald Kuutan
- Jakob Kembi, abikaasa Siina ja lapsed Kärt, Marje ja Jaan
- Arkadi Mirk ja Liis, Andrei ja Lia
- Jaan Einola
- Friedrich Perens, J. Perens ja Jaan Perens
- Elmar Magnus ja Marta
- Reinhold Raadik ja lapsed Aili ja Mart
- Kaalep Ots
- Aleksander Linnamäe, M. Linnamäe ja Urve Linnamäe
- Adolf Vaha
- Ants Raidma
- Bernhard Silmer
- Ardaljon Mäekivi
- Jüri Brutus
- Heinrich Toots
- Robert ja Helmi Toomsalu
- Eduard ja Elsa Vuht ja nende tütar Kristi (6)
- Alex Maritis
Pardal oli 154 inimsest, kes magasid laeva lastiruumi ehitatud naridel.
Pärnu Halifaxis Kanadas.
Kapten Suksdorf andis Rootsi võimudele teada, et laev on teel Norrasse, aga tegelikult oldi teel Kanadasse, kirjutas ajaleht Toronto Star 6. augustil 1949.
Ontario ajaleht Expositor 10. oktoobril 1949.
Fotod avaldatud Eesti Meremuuseumi loal.