Ruth

Aastal 1946 ostis kapten Viktor Luik Dagmari reisi korraldanud Jüri Kaudlalt aluse nimega Ruth. Ajaleht Välis-Eesti teatas 1947. aasta 6. augustil, et Ruth lahkus Göteborgist Lõuna-Aafrika suurima sadamalinna Durbani suunas. Kahjuks ei olnud selles artiklis mingit täiendavat infot laeva ega selle reisijate kohta. 

Siiski on teada, et Taanis võttis Ruth uusi reisijaid peale, läbis seejärel Kieli kanali ja peatus Hamburgis, Saksamaal, kust võeti peale veel reisijaid, kelle seas oli ka kapten Luige tulevane abikaasa Senta Grunzig. Hamburgist lahkudes pidas Briti mereväepatrull Ruthi viis päeva kinni Cuxhaveni sadamas. Laevast eemaldati taanlastest reisijad, kes olevat vanglast plehku pannud.

Edasisel teekonnal peatus Ruth Portsmouthis, Brestis, Coruñas, Lissabonis, Huelvas, Cadizis, Tangieris, Rabatis ja Casablancas, veetes igas sadamas umbes nädala. Kapten Luik otsustas kohapeal kaubavedusid pakkudes lisaraha teenida, mis oli paljudele reisijatele vastuvõetamatu. Kui kolm inimest olid Casablancas korraks maale läinud, otsustas Luik lihtsalt minema sõita, jättes reisijad Prantsusmaa võimu all olnud Marokosse lõksu. 

Viktor Luige enda ja tema kaasa Senta Grunzigi reis lõppes Venezuelas, kui Hispaanias pardale tulnud reisijad tema laeva kaaperdasid. Luik ja Grunzig jäidki elama Venezuelasse, kuid Ruthi saatusest pole rohkem teada, kui et Lõuna-Aafrikasse ei jõudnud ta kunagi. 

Teada olevad meeskonnaliikmed ja reisijad: 

• Kapten Viktor Luik
• Senta Grunzig