Sarabande Göteborgis, Rootsis.

sarabande

Sarabande oli Briti kuninglikule laevastikule 1940. aastal ehitatud miinitraaler. Teise maailmasõja ajal eskortis laev Lääne-Aafrika rannikul kaubalaevu. Laev oli 50 meetrit pikk ja 8,4 meetrit lai. Tema veeväljasurve oli 530 tonni ning peamasinaks oli samasugune aurumasin nagu laeval S.S. Walnut, mis oli 1948. aastal seilanud üle Atlandi.

1947. aastal müüdi Sarabande norrakatele ja seejärel edasi Sten Olssonile, kellest sai Rootsi kaubalaevanduse magnaat. 1949. aasta kevadel ostis üks lätlaste seltskond laeva ära, et sellega Rootsist lahkuda. Laev seati sõidukorda Göteborgis.

Reisijad Hermine ja Aili Suurallik Sarabande ees pärast saabumist Halifaxi.

1949. aasta 25. juulil lahkus Sarabande Göteborgist. Reisiti Panama lipu all ning pardal oli 258 inimest: 103 lätlast, 90 poolakat, 50 eestlast, kuus soomlast ja veel mõned teiste rahvuste esindajad. Igaüks oli ülesõidu eest pidanud maksma 850 Rootsi krooni. Reisijatest umbes 50 olid lapsed. Laeva kapten oli Käsmust pärit Harald Männik, kes varem oli Eestis juhtinud väikest salapiirituse vedajate laevastikku. Ka meeskond koosnes eestlastest.

„Mul käis külm jutt südame alt läbi, kui nägin seda logu, mis pidi meid üle Atlandi ookeani viima“, kirjeldas üks reisijatest, Valda Zvanitajs, oma tundeid, kui ta esimest korda Sarabandet nägi.

31. juulil peatus Sarabande Iirimaal Corkis, sest viletsa kvaliteediga söe kasutamisest olid masinal tekkinud probleemid ja katlarestid olid läbi põlenud. 1949. aasta 2. oktoobril kirjutas ajaleht Välis-Eesti, kuidas linnarahvas oli sadamasse tulnud laeva vastu võtma ja toonud kaasa toitu, riideid ja maiustusi. Linnapea käis laeval lausa kolm korda. Laevaomanikud pöördusid Punase Risti poole palvega tasuda söe eest, kuid seda ei rahuldatud. Küll soostuti kinni maksma läbipõlenud katlarestide väljavahetamine. Söe ostmiseks koguti raha reisijatelt. Pardale tuli veel viis reisijat, kes olid Corki saabunud ühe varasema viikingipaadiga. Kui Sarabande 6. augustil Corkist lahkus, oli kaldale kogunenud üle 200 inimese, kes neid heade soovide, palvete ja lauludega teele saatsid.

Ajalehes Välis-Eesti kirjutati, et laevas oli väga kitsas ja toit vilets. Kapten otsustas hoiduda tavalistest laevaliiklusteedest põhja poole, et vältida vene patrulle, kuid seetõttu suurenes jälle oht jäämägedega kokku põrgata.

1949. aasta 20. augusti Toronto Star teatas Sarabande jõudmisest Halifaxi.

Esialgu oli meri rahulik, kuid keset ookeani tõusis tugev torm, nii et laev hulpis lainetel üles-alla, sukeldus ninaga nii sügavasse, et ahter tõusis veest välja ja sõukruvi keerles tühjalt õhus. Paljud reisijad jäid merehaigeks. Lõpuks, 19. augustil 1949, jõuti Halifaxi Kanadas.

Sarabande sõitis pärast 25-päevast merereisi Läti lipu lehvides sadamasse sisse.

Sarabande reisijad Halifaxi põgenikelaagris ootamas Kanada elamislube.

Ajaleht Stockholms-Tidningen Eestlastele kirjutas Montreal Daily Starile viidates, et kapten Männik ja laeva agent August Petravis-Zarins võeti vastutusele selle eest, et nad viisadeta põgenikud Kanadasse olid toonud, rikkudes sellega immigratsiooniseadust. Sellise rikkumise eest oli ette nähtud kuuekuuline vangistus ja üpris suur trahv. Mehed tunnistasid end süüdi ja palusid end mitte maalt välja saata, kuna see oleks nende jaoks tähendanud surmaotsust. 15. detsembril 1949 said viimased Sarabandega saabunud põgenikud loa Kanadasse jääda. Männik ja Petravis-Zarins vabastati vahi alti pärast seda, kui kumbki oli tasunud 400-dollarilise trahvi illegaalsete immigrantide maale toomise eest.

Ottawa Journal kirjutas 16. detsembril 1949 viimastest maale lubatud eestlastest.

Sarabande müüdi maha ja uued omanikud kasutasid laeva reisijate veoks Kanadas Saint Lawrence’i jõel ja mööda rannikut ning reise tehti ka Kariibi merel. Sarabande nimetati ümber Guard Maveline’iks ja seda kasutati päästelaevana.

Teada olevad meeskonna liikmed ja reisijad (täielik reisijate nimekiri järgneb allpool):

Kapten Harald Männik (44), abikaasa Hilda ja lapsed
August Petravis-Zarins
Eduards Vilis Zvanitajs
Valda (Nadolskis) Zvanitajs ja pojad Valdis (8) ja Juris (6)

Sarabande reisijate nimekiri.

Fotode kasutamisload:

Hermine ja Aili Suurallik SS Sarabande ees Halifaxis, 20. augustil 1949, Kanada Immigratsioonimuuseum Pier 21 (DI2019.39.6)

Eesti põgenikud Halifaxis interneeritute laagris, 1949, Kanada Immigratsioonimuuseum Pier 21 (DI2019.39.7)

Reisijate nimekiri ja foto laevast on avaldatud Valdemars Zvanitajsi loal.