snygg

Kõige esimene, tosinast inimesest koosnev Eesti pagulaste grupp, seilas Rootsist Argentinasse 1946. aastal alusega Snygg, mille jõudmine Buenos Airesesse 9. septembril põhjustas paraja sensatsiooni. Kohalik üleriigiline ajaleht Critica kajastas seda sündmust üle terve lehe laiuva fotoreportaaži ja pagulaste intervjuudega.

Reisi plaane hakati koostama juba sama aasta kevadel, mil grupp Eesti pagulasi, kes töötas Göteborgis, arutas omavahel kartusi, et neid võidakse Nõukogude Eestile välja anda. Nad pidasid paremaks Rootsist lahkuda ja valisid oma sihtpunktiks Austraalia. Kolm meest – Johannes Bruus, Alfred Sillandi ja Rudolf Raud – panid oma säästud kokku ja ostsid 3000 Rootsi krooni eest 12-meetrise puidust kalapaadi. Laeval oli üks puri ja 40-hobujõuline diiselmootor. Navigeerimiseks oli laeval magnetkompass, kulunud sekstant ja tagasihoidlik kogu merekaarte.

Laeva kapten Mihkel Laks oli kogenud meremees, kes töötas Stockholmi patareivabrikus. Ta oli 1929. aastal lõpetanud Tallinna Merekooli kaugsõidukaptenina ning töötas samas koolis kuni 1944. aasta maikuuni õppejõuna, ja põgenes siis koos oma naisega Rootsi.

Snygg läbis Göteborgi lähedases väikesadamas pikaks merereisiks vajaliku ümberehituse ja alustas 9. juunil 1946 oma teekonda Rootsi jahtklubi lipu all.

Snyggi kapten Mihkel Laks.

Rootsist lahkudes jäi laev kohe Skagerraki väinas tormi kätte ning pidi Norra rannikult varjupaika otsima. Läheduses tegutsesid aga nõukogude miinitõrjelaevad ning laeva meeskond kartis kinni nabimist.

Snygg ületas Põhjamere, Inglise kanali, Biskaia lahe ning peatus alles Tenerife saarel Kanaari saarestikus, et toitu hankida.

Reisijatest oskas Jaan Rohtla hispaania keelt, seega õnnestus tal kohalike immigratsiooniametnikega suheldes hankida vajalikud kaubad ning nädal hiljem jätkus reis Brasiilia suunas. Kui toit otsa lõppes, püüdsid nad aeruga pardale hüpanud kalu tabada.

Snygg jõudis Argentina pealinna Buenos Airesesse.

Brasiilias oli selleks ajaks juba päris suur Eesti kogukond, kes tervitas saabujaid soojalt Rio de Janeiro sadamas. Kaks nädalat hiljem jätkus teekond Austraalia-suunal, kuid Santa Rossa lähistel tabas laeva tugev tsüklon ning ta pidi otsima varjupaika Lõuna-Ameerika saarelt. Täpselt kolm kuud pärast Rootsist lahkumist jõudis Snygg Buenos Airese sadamasse Argentinas.

Enne randumist asendas laeva meeskond Rootsi jahtklubi lipu Eesti trikolooriga, mis oli kokku õmmeldud Liidia Laksi sinisest pluusist, Rudolf Raudi mustast jakist ning Johannes Bruusi valgest padjapüürist.

Buenos Airese kohalikud ajalehed kiitsid kapten Laksi taevani ja põgenikke kajastati kui kangelasi ning Critica avaldas koguni palvekirja eestlaste maale lubamiseks.

Snyggi reisijate tervitamine Buenos Aireses.

Ei läinudki kaua aega, kui 6. oktoobri Välis-Eesti kajastas varem USA ajalehes ilmunud uudist, et president Juan Peroni isikliku käskkirjaga said 12 eestlast Argentina elamisloa. Kuna põgenikel oli lõppenud raha ning laeva mootor oli pikal merereisil kõvasti kahjustada saanud, otsustati mitte jätkata teekonda Austraaliasse ning seltskond jäigi Argentinasse.

Teada olevad reisijad ja meeskond:

Kapten Mihkel Laks ja tema naine Liidia Elfrii(de?) Laks
Johannes Bruus ja (tema tulevane naine) Lorelie (Loora)
Alfred Sillandi
Rudolf Raud
Uno Marmei ja tema naine Laine, ning pojad Villu (9) ja Matti (5)
Karl Kä(/a)rsna
Jaan Rohtla

Fotod avaldatud Eesti Meremuuseumi loal.